21. lugu "Minu õpetaja"

Minu lemmikõpetaja ja klassijuhataja toetas ja aitas mind mu esimestel kooliaastatel väga palju.
Vaadates tagasi, oskan hinnata seda, et õpetaja oli erapooletu ja õiglane, karistades vajaduse korral ka neid, kes olid muidu tublid ja viksid. Tõsi on see, et kõik inimesed ei saa kõigile ühtviisi meeldida, ei mäleta ma, et õpetaja Elve Bergström  oleks kedagi teistest paremaks pidanud paremate hinnete, rahalise seisu või millegi muu pärast.
Õpetajal oli hea oskus näha parimate kõrval ka natuke kehvemate hinnetega õpilaste edenemist ja neid selle eest kiita.
Ta oskas lahendada õpilastevahelisi probleeme, samuti hästi õpetada ning ainet seletada.
Head mälestused on mul ka ühistest ettevõtmistest. Eriti hästi on meeles 4. klassi lõpupidu õpetaja suvilas, kus jätsime oma õpetajaga hüvasti.
Kui läksin 5. klassi, tundsin end oma klassis võõrana ja soovisin oma lemmikõpetajat tagasi (kuigi mu praegune õpetaja on ka supertore). Kuid oma lemmikõpetajat mäletan alati ainult heas valguses ja hindan meie häid suhteid, mis on meie vahel praegugi.