12. lugu

Minu õpetaja. Sa oled minu õpetaja. Minu tee valgustaja. Minu vaimu juht. Minu hinge võti. Minu hinge võti...
Usu minusse. Läbi selle usud endasse. Vaata minusse. Läbi selle vaatad endasse. Kas pole nii?
Ürgne mets. Ürgselt sügav mets. Tumeroheline. Hääled. Metsik kosk ja vahutav lainetus. Metsikus. Usu, sa oled sama võimas.
Olgu Egiptuse püramiidid, Babüloni Ištari väravad, dooria sambad, lumivalged jäämäed, piiritud kõrbed, pilvised mäed. Õpetaja, sinu olemus on suurem.
Olen kuulnud Tutanhamonist, Temutšinist, Clintonist, Napoleonist, Peeter I-st, Kleopatrast, Thatcherist, Julius Caesarist, Leonidasest, kuid nemad pole minu jaoks vägevamad kui sina, minu õpetaja.
Goethe, Manet, Degas, Tammsaare, Dali, Rembrandt, Puškin, Raffael, da Vinci, Renoir, Poe. Armas õpetaja, sinu mõju minule on sama suur kui nende mõju tervele maailmale.
Vanad kreeklased käisid Delfi oraakli juures, et kuulda tuleviku kohta. Kallis õpetaja, sina ise oled meie oraakel, sest aitad meie tulevikku kirjutada.
Öeldakse, et ilma Päikeseta lakkaks eksisteerimast elu. Ilma õpetajateta lakkaksid eksisteerimast mõistusega inimesed.
Selline on Sinu lugu, minu õpetaja.