13. lugu "Noodikirjast keelte maailma"

Kell kuus reede õhtul istusin oma põhikooli inglise keele õpetaja Ly Lünekundiga kohvikus. Väljast tulles näpistas meid külm ja parimaks vastupanuks sellele on aurav kohv. Möödas on pikk aeg, mil ma viimati oma õpetajaga kokku puutusin, kuid sellegipoolest tervitab ta mind siiani sooja naeratuse ja särava pilguga.
 Mitukümmend aastat tagasi jalutas üks pisikene tütarlaps Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi koridorides, saatjaks issi ja kotis joonelised vihikud. Ly on kooliealiseks saamisest saadik olnud seotud nootidega. Esimesed klaveritunnid võttis ta juba algklassides, kuid sellega tema muusikalembus ei piirdunud. Rahvatants ja laulukoor sisustasid plikatirtsu päevi niisamuti. Kuigi ta ei pidanud oma häält just kauneimaks, osales ta paljudel konkurssidel, esinemistel ning sealjuures ka Laulupeol.
 Pärast kümmet aastat edukat õppimist muusikaklassis otsustasid kuus noort neidu, et oleks aeg elu muuta. Koos mindi tolle aja uusimasse kooli Pärnu Sütevaka Gümnaasiumisse katsetele. Viis tüdrukut läbisid testid, nende seas ka tubli Ly. Koolivahetus tõi kaasa hulga õppimist ja erinevaid eksameid. Kuna raamatud on suur osa minu õpetaja igapäevasest elust, valis tüdruk humanitaarklassi. Kurvastuseks ei päästnud niisugune tõsiasi teda sooritamast kohustuslikke eksameid füüsikas, keemias ja teistes reaalainetes. Andes endast alati parima, sai ta kuulda kiidusõnu nii koolis õppejõult kui kodus vanematelt. Eeskujuks tuli olla paljudele teistele noortele, sest Ly lõpetas Sütevaka esimeses lennus.
 Kooliaastad seljataga, tuli edasi liikuda tähtsamate eesmärkide poole, kuid elul olid varuks teistsugused plaanid. Keskmine hinne peaaegu viis ei tähendanud, et Lyl õnnestuks kohe pääseda Tallinna ülikooli. Ebaõnnestunud katsetest hoolimata leidus noorel inimesel piisavalt entusiasmi tegeleda sellega, mida ta sobivaks pidas. Nii võttis ta vastu tööpakkumise Sindi Gümnaasiumisse inglise keele õpetajaks. Veetnud aastakese algaja pedagoogina, suundus Ly uuesti Tallinnasse katsetele ning seekord võeti ta vastu. Sõbrannadega elati ühiselamus. Paar kuud sõitsid neli sõpra Lasnamäelt suurlinna kooli, kuid seal nad kaua vastu ei pidanud. Elamine oli küll puhas ja uus, kuid tüdrukutel oli pidev hirm vene poiste ees.
 Tänu Sütevakast saadud tugevale põhjale jäi aega ka iseendale. Mõnikord juhtus, et jäädi esimestesse tundidesse hiljaks, kuid neidudele omasel moel oli raske kaubamaja parfümeeriast ilma lõhna laskmata või mõnda uut kübarat pähe proovimata mööda kõndida. Hallist hiirest oli sirgumas kaunis naine. Ülikooliealisena tekkisid igapäevaellu ka peod ja väljaskäimised. Head suhted teise korruse poistega ahvatlesid salaja hilistel õhtutundidel klubisid vallutama minna. Kutid olid valmis meisterdanud spetsiaalse redeli väljaspääsuks ning nii sai nende toast läbikäiguhoov. Muidugi oli neil oma kasu sees, sest tüdrukute kohuseks jäi tee pealt paar burgerit kaasa haarata. Pikka pidu Lyl ei olnud, sest peagi tuli valmistuda emarolliks. Kaugõpe võimaldas tulevasel õpetajal olla suurepärane lapsevanem ja eeskujulik tudeng samaaegselt.
 Niipea kui laps oli suuremaks kasvanud, soovis Ly tööle asuda. Ootamatult tekkis hea võimalus minna Kilingi-Nõmme inglise keele õpetajaks. Esmamulje väikelinnast tekitas naises ebamugavust, sest koht oli võõras ja inimesed kippusid kõva häälega oma mõtteid uustulnukast väljendama. Siiski otsustas tugev isiksus tööpakkumise vastu võtta ja pisiperega esmalt kooli poolt pakutud internaadi tubadesse kolida ja seejärel juba täiesti isiklik korter soetada. Uute kolleegidega polnud sugugi lihtne sobituda, sest
kohalikud hoidsid ikka ühte. Ly sai hakkama, kuna tema ajas oma rida ega pidanudki tööväliselt teiste õpetajatega suhtlemist õigeks. Kiiresti saavutas värske pedagoog austuse kogu koolirahva silmis. Töökuse ja otsekohesusega jõuab nii mõndagi saavutada. Hiljem võimaldas direktor aasta vabaks võtta, et kolida perega Soome, kus ta tegeles tõlketööga.
 Ly on nüüdseks töötanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis kuus aastat. Teda kui õpetajat hindan ma väga kõrgelt, kuna talle on äärmiselt oluline hea läbisaamine õpilastega, keda ta peab justkui oma lasteks. Raudne reegel, et tunnis peab valitsema kord, kehtib ka tema klassiruumis. Ly võib olla minu parim sõbranna, kuid teisalt range juhendaja. Kõik oleneb olukorrast. Kipub olema, et õpetajad suruvad enda arvamust noortele peale, isegi kui lapsel võib õigus olla, kuid Ly puhul see ei kehti. Ta oskab probleemi kaalutleda mõlema osapoole suhtes. Temaga rääkides mõistsin, kui palju ta hindab usaldust õpetaja ja õpilase vahel.
 Koolitöö sujuks palju lihtsamalt, kui laste ja täiskasvanute vahel valitseks harmoonia ja teineteisemõistmine. Mulle meeldib, et ta erineb oma kolleegidest erakordselt palju. Võimalik, et erinevus on tingitud tema nooruslikkusest, kuid kindlasti lisab plusspunkte tõsiasi, et Ly on väga hea suhtleja ja avatud silmaringiga inimene.
 Pole vahet, kas möödunud on kaks aastat või poolteist päeva, sest ikka meenutan Lyd kui ühte lemmikumat õpetajat oma kooliaastate jooksul. Tema on esimene, kellele mõtlen, kui jututeemaks võetakse põhikool. Kuigi ta ei olnud kaua minu õpetaja, mängivad tema tunnid minu keelemaailmas olulist rolli. Juhendajast oleneb tõsiselt palju õplase huvi aine vastu ja tema oskas panna kuulama ja kaasa töötama. Minagi valisin humanitaarklassi, et erinevate keelte sõnavara laiendada. Kuigi Ly usub, et kooli ta enam kauaks ei jää, on ta õpetajaametit pidades suurepäraselt hakkama saanud ning aidanud nii mõnelgi inglise keeles osavamaks kõnelejaks saada.
 Ly Lünekundi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist jään mäletama kui õpetajat, kes usub õpilastesse ja on kiindunud oma töösse. Olen kindel, et koos minuga austavad just teda ka paljud teised koolipere liikmed. Pärast temaga kohtumist püsib minu nägu naerul ja meel rõõmus. Lys on peidus midagi, mis muudab hinge soojaks.